Marmor ja lubipahtel

Marmor-lubikrohv ja kahevärviline lubipahtel


LUBIKROHV – lime plaster

Sissejuhatus

Eestis on kasutatud lubikrohvi läbi ajloo nii hoonete siseruumides kui välisfassaadidel. Traditsioonilise lubikrohviga viimistletud siseruumid loovad tervisliku elukeskkonna. Lubikrohv on hinnatud ehitusmaterjal läbi aegade, omades kasutust nii välis- kui siseviimistluses. Lubja kõrge aluselise reaktsiooni tõttu on krohvi kasutamine niisketes ruumides eriti laialdaselt kasutatav. Lubikrohviga viimistletud seinad sobivad kõikjale: vanadesse palkmajadesse, modernsetesse uusehitistesse, paneelmajade korteritesse, keldritesse jne.

Lubikrohvi omadused

  • Väga heaks lahenduseks allergikutele, olles lõhnatu ja oma kõrge pH taseme tõttu (ca 13) on see ebasobiv bakteritele ja paljudele hallitusseentele.
  • Lubikrohv on hea aurujuhtivusega nn. hingav materjal.
  • Ameerika Testimise ja Materjalide Ühingu sertifikaatide järgi on lubi lenduvate orgaaniliste ühendite vaba (metaan, aldehüüdid, ketoonid jn).
  • Lubikrohv on antistaatiline-tänu antistaatilisusele on seinad tolmuvabad, pärssides erinevate tolmuosakeste lendumist ning sattumist organismi.
  • Olles pleekimiskindel püsib see ka aastate pärast seinas sama värske kui esimesel päeval, vähendades seeläbi ka kulutusi remondile.
  • Külma- ja veekindel, olles seetõttu laialdaselt kasutatav välispindade viimistlemisel. See omadus tagatakse vaid õige viimistluse käigus!

 

Lubikrohvi saab kasutada mitmesuguste pindade korral

Kindlasti on lubikrohvile heaks pinnaks materjalid, mida on kasutatud krohvimisel läbi ajaloo, nagu:

  • pillirooplaat
  • puit (pind eelnevalt katta roomati või rooplaadiga)
  • kivi
  • tellis

Kuid soovi korral saab krohvida ka järgnevatele pindadele:

  • betoon
  • kergbetoon
  • fibo
  • aeroc

 

Krohvimine

Soovitatav on krohvida mitmes õhukesses kihis (kolmes või enamas kihis). 

Liiga paksud krohvikihid ja kiire kivistumine on pragude peamised tekkepõhjused. Siseruumides on krohvikihtide kogupaksus tavaliselt kaks ja pool sentimeetrit ning välispindadel veel paksem (nt rannikuäärsetel aladel kuni 8 cm).

Sisseviske ja täitekihid krohvitakse jämedateralisema lubikrohviga (nt. 0..4 mm), ühe kihi paksus ca 8 mm, viimistluskiht krohvitakse peenema teralisema lubikrohviga (nt. 0..2 mm), paksus ca 5 mm.
Krohvitöödega alustamisel tuleks jälgida, et ööpäevane temperatuur oleks üle +5 C ning teha arvestusega, et krohvil kulub kümne millimeetri paksuse kihi karboniseerumiseks olenevalt ilmast umbes üks kuu ehk välitööd tuleks lõpetada augusti lõpuks- septembri alguseks (sõltuvalt aastast), et pinnad jõuaksid enne külmade tulekut kivistuda.
Sise- ja välitöödeks kasutatav traditsiooniline lubikrohv on tehtud kvaliteetsest lubjapastast (hea lubipasta on pool aastat laagerdunud), paekivi sõelmetest ja ehitusliivast. Kasutatakse ka pulbri kujul valmiskrohvi.

Viimistlemine

Lõpliku välimuse saab krohvile anda kasutades erinevaid lõppviimistlusmeetodeid ning materjale. Sellega saavutatakse ruumides omanäoline ning ainulaadne interjöör. Viimistlusmeetodi ning võimalikud materjalid valime vastavalt tellija nägemusele. Lõppviimistluse käigus on võimalik muuta lubikrohv täielikult vetthülgavaks, mis muudab krohvi kasutamise võimalikuks ruumides, kus seinadele satub vesi.

Vaata ka Stucco lubipahtel

Lubikrohviga kaetud pindasid ei tohi katta:

  • lateks-, õli-, alküüd ega polümeersete värvidega
  • polümeersete krohvidega
  • tsementkrohviga

Kõik allpool esitatud mõistete seletused on võetud standardist EVS 763-1: 2000.

  • Lubi (lime, Kalk (m)) erinevaid füüsikalisi ja keemilisi ühendeid sisaldav materjal, milles esineb kaltsium- ja/või magneesiumoksiidi (CaO ja MgO) ja/või –hüdroksiid (Ca(OH)2 ja Mg(OH)2).
  • Ehituslubi (building lime, Baukalk (m)) ehituskonstruktsioonides ja –protsessis kasutatavad lubjad.
  • Õhklubi (air hardening lime, Luftkalk (m)) peamiselt kaltsiumoksiidist või –hüdroksiidist koosnev lubi, mis kivistub aeglaselt õhus sisalduva süsinikdioksiidiga reageerimisel, vee all üldjuhul ei kivistu, õhklubjad esinevad kas kustutamata või kustutatud lubjana.
  • Kustutamata lubi (quicklime, Ätzkalk (m)); ungelöschter Kalk) õhklubi, mis koosneb peamiselt lubjakivi ja/või dolomiidi põletamisel tekkinud kaltsium- ja magneesiumoksiidist, esineb erinevas jämeduses suurematest kamakatest kuni peeneks jahvatatud pulbrini.
  • Kustutatud lubi (hydrated lime, slaked lime, gelöschter Kalk) õhklubi, mis saadakse kustutamata lupjade kindlarežiimilisel kustutamisel. Kustutatud lupjasid toodetakse kuiva pulbri, lubjataigna või lobrina (lubjapiim).
  • Looduslik hüdrauliline lubi (natural hydraulic lime, Natürliche hydraulische Kalke) lubi, mis saadakse suurema või vähema savi- ja ränisisaldusega lubjakivi põletamisel (temperatuuril alla 1250 C) ja pulbriks kustutamisel. Kõikidel looduslikel hüdraulilistel lupjadel on omadus osaliselt tarduda ja kivineda vees. Atmosfääris CO2 toimuv kivinemine kaasneb. Eritooted võivad sisaldada lisatud putsolaanseid või hüdraulilisi materjale kuni 20%.
  • Hüdrauliline lubi (hydraulic lime, hydraulische Kalke) sobivatest toorainesegudest toodetud, peamiselt kaltsiumhüdroksiide, kaltsiumsilikaate ja kaltsiumaluminaate sisaldav lubi. Osaliselt omadus tarduda ja kivineda vees. Atmosfääris CO2 toimuv kivinemine kaasneb.

 

Digiprove sealCopyright secured by Digiprove © 2012 Savimees OÜ